Halliste luha taimkatte muutustest
rohumaad". See tähistab nende alade looduslähedust võrreldes kultuurrohumaadega.
Bioloogilises ja looduskaitselises erialakirjanduses on enam levinud terminid ,,pool-
looduslikud niidud" või ,,pool-looduslikud kooslused" mis arvestavad alade looduslikku
algupära ja püsimiseks vajalikku inimmõju. Viimastel aastatel on aga kasutusse tulnud (eriti
looduskaitselistes ringkondades) termin ,,pärandkooslused", mis viitab koosluse pikkadele
kasutamistraditsioonidele ja seotusele eestlaste rahvuskultuuriga. Samas ei väljenda see nende
alade looduslikku iseloomu ega ka seda, et tegu on rohumaadega (Luhamaa jt., 2001), seetõttu
eelistatatakse ja kasutatakse töös terminit ,,pool-looduslikud kooslused".
Pool-looduslikud kooslused etendavad väga olulist osa bioloogilise mitmekesisuse
säilitamisel. Siinkohal tuleks ära märkida nende kõrget liigirikkust, mistõttu neil on kõrge
teaduslik väärtus (Talvi, 2001).