ratsaspordis, rakendispordis, harrastajate ratsutajate seas, turisminduses ja võib öelda, et ei ole hobustega seonduvat ala, kus vana-tori hobusega ei sobi tegeleda. 2 Vana-tori hobuse välimik Vana-tori hobune on kuiva, tugeva kehaehitusega, ühtlase välimikuga ja hästi kohanenud ilmastiku-, söötmis-, pidamis- ning kasutamistingimustega. Domineerivaks värvuseks on vana-tori hobustel raudjas tumedamate ja heledamate varjunditega. Esineb ka musta, kollase, kimmli ja kõrvi värvusega hobuseid. Paljudel hobustel esineb peal ja jalgadel valged märgised. Pea on vana-tori hobusel keskmise suurusega sirge profiiliga. Sõõrmed avarad, ninaselg lai. Kõrvad on keskmise pikkusega, püstjad ja laia lauba tõttu teineteisest eemalseisvad. Tavaliselt võrdub pea pikkus laudja pikkusega. Kael on harilikult võrdne pea pikkusega või
Koostisainete loetelus märgitakse kõik need, mille sisaldus on suurem kui 1% ning nende sisalduse kahanevas järjestuses, lähtudes koostisainete massist tootesse lisamise momendil. Mõned ained, mis võivad põhjustada riski tervisele, kuuluvad eripiirangute alla. Mõnda neist on keelatud kasutada kosmeetika- ja hügieenitoodetes, teise osa kasutamine on lubatud teatud piiratud kontsentratsioonides või on kaetud teiste piirangute või kasutamistingimustega. Säilitusainete, värvainete ja UV filtrite osas on lubatud kasutada ainult määruses välja toodud aineid. · Rasvad ja õlitaolised ained- võivad olla vedelad, poolvedelad või tahked, sünteetilise või taimse päritoluga. Sünteetilistest tuntumad on vasliin, parafin ja mäevaha. Põhitooraine nende saamiseks on nafta. Taimsetest rasvadest kasutatakse enam oliivõli, kakaovõid, kookosrasva, jojobaõli, pähkliõli, palmiõli.
annaabi.ee 
