kasutada teedeks ja ehitusmaterjalideks, siis ei teki suuri kasutuid aherainemägesid. [] Lisaks tahetakse hakata vanasid kaevandusalasid täitma kivistuva täiteseguga põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjääkidest. Antud võimalus vähendaks maavara kadu tervikutes ja jäätmete hulka maapeal. Eesmärgiks oleks säilitada maapealsed objektid, garanteerida kaeveõõnte püsivus ja mäerõhu juhtimine. Kivistuva täidisega täitmise eelduseks on põlevkivituha tänased kasutamissuunad: portland-põlevkivituhatsemendi tootmine ja AS Silbetis valmistatavad poorbetoonplokid põlevkivituha baasil ning põlevkivi rikastusjääkide töötlemine ehituskillustikuks. [] Illustratsioon 4 Aherainemägi (http://paber.ekspress.ee/fotodb/31C67021818570FAC225714F0040E1C3/$file/tn_eefv-6ntfux.jpg ) KOKKUVÕTE Kõige tähtsam kasutusala põlevkivil on energeetika (elektri- ja soojusenergia). Eesti on
võimaluste loeteluga, sealhulgas arvestades õigusaktide nõuete rikkumise raskusastet. [1] 4. Seadusandlus Ühiskonnaelu suunamiseks jätkusuutlikumaks ja majandustegevuse piiramiseks inimese tervise ja keskkonnahoiu eesmärkidel saab nõudeid seada vaid läbi seaduste. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine on täna reguleeritud mitmete õigusaktidega. [10] Põhiliseks seadusandlikuks aluseks on maapõueseadus, mis koos rakendusaktidega määrab nii põlevkivi kasutamissuunad kui ka kaevandamismahud. Maapõueseadust muudeti nii, et hakatakse põlevkivi kaevandamise lubasid andma kooskõlastatult majandus- ja kommunikatsiooniministriga (vastu võetud 11.06.2008; RT I 2008, 28, 183 ja jõustumise aeg 13.07.2008). Põlevkivi arengukavas on fikseeritud võimalused riiklikult suunata põlevkivi kui riigile kuuluva strateegilise maavara kasutamist, mis tagab võimalikult pikaks ajaks teadaoleva põlevkivivaru jätkumise
annaabi.ee 
