radikaalideks mis on osooni lagunemise katalüsatooriteks ning seega lagundavad osoonikihti. Osoonikihi lagunemist peetakse üheks globaalse soojenemise põhjustajaks. Samuti näitavad uurimused, et osoonikihi nõrgenemine ning ultraviolettkiirguse intensiivistumine tõstab nahavähki haigestumise tõenäosust. Kahjulikult loodusele ning inimesele on mõjunud ka halogeenühendeid sisaldavad pestitsiidid nagu näiteks DDT (diklorodifenüültrikloroetaan), mida umbes 50 kasutamisaasta vältel paisati loodusesse üle 15 miljoni tonni enne kui avastati , et see pole ohutu, ning ei vasta pestitsiididele esitatavatele põhinõuetele. Nimelt ei lagune see kiirelt peale kasutamist vaid ladestub organismis ning põhjustab, nagu kõik halogeenid, ägedaid ning kroonilisi mürgistusi. DDT täielik keelustamine on aga vastuoluline, kuna tervisehoius võimaldas ta päästa arvatavalt 15 miljonit inimest malaariast, katkust ning teistest epideemiatest, mis
Näiteid: Seega „... saab iga teksti käsitleda kirjandusena“ (Kuusk 1973: 73) – järelikult on ka iga kirjutaja kirjanik. Elektrooniliste materjalide (nt internetis avaldatud artiklid, dokumendid jm tekstid, koduleheküljed, DVDd, CD-ROMid) viited vormistatakse samamoodi kui trükiste viited: autor ja ilmumisaasta. Juhul kui ei ole võimalik määrata elektroonilise materjali ilmumisaastat, siis märgitakse viitesse selle kasutamisaasta. 3.5. Kasutatud allikate loetelu Töö kirjutamisel kasutatud materjalide põhjal koostatakse kasutatud allikate loetelu (mitte kasutatud kirjanduse loetelu, kui peale trükitud ja elektrooniliste tekstide on kasutatud ka nt audio- ja videomaterjale). Kasutatud allikate loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Tekstis viitamata allikmaterjale loetelusse ei tohi lisada.
haigustekitatajate hävitamiseks. Umbrohutõrjeks kasutatavaid pestitsiide nimetatakse herbitsiidideks ja kahjulike putukate tõrjeks kasutatavaid pestitsiide nimetatakse insektsiidideks. Algul tarvitati DDT-d sõjaväes parasiitide tõrjeks, kuid hiljem leidis ta üha laienevat kasutamist põllumajanduses kahjulike putukate tõrjeks. See preparaat osutus äärmiselt mürgiseks putukatele, ent vähemmürgiseks imetajatele. Umbes 50 kasutamisaasta jooksul suutis DDT arvatavasti päästa enam kui 100 miljoni inimese elu malaariast, entsefaliidist, katkust ja muudest epideemiatest ning näljahädast. Algul peeti DDT-d loomadele ja inimestele kahjutuks aineks, ent hiljem avastati siiski ka kahjulikud mõjud putukatest toituvatele selgroogsetele ja seega lõpuks ka inimesele. Eriti ohtlikkuks tegi DDT tema erakordne püsivus, mille tulemusena kandus ta pidevalt edasi toiduahelate kaudu kuni loomade ja inimesteni
annaabi.ee 
