Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded
Selle
eesmärk on juhtida keelelist arengut ühiskonna tasandil soovitud eesmärkide suunas
(Hennoste, Pajusalu 2013: 19). Vastavad eesmärgid püstitatakse Eesti keele
arengukavas mitmeks aastaks, mis koostatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning
Eesti keelenõukogu koostöös.
Tiiu Erelti järgi on keelekorraldus teadlik kirjakeele arendamine, rikastamine,
püsistamine ja ajakohastamine. Keelekorralduse eesmärk on hoolitseda selle eest, et
eesti kirjakeel oleks hea ning kasutajaskonnal oleks võimalik kasutada seda nii oma
tunnete väljendamisel kui ka mistahes muul elualal. Keelekorraldusel on justkui kaks
erinevat funktsiooni: ühelt poolt ta kiirendab keele muutumist (rikastab sõnavara,
eelistab liitsõnamoodustuses s-liitumist) ning teiselt poolt jällegi pidurdab muutumist
(näiteks eelistab järgarvsõnade kasutust). (Erelt 2001: 23-24) Eestis jaguneb
keelekorraldus üld- ja oskuskeelekorralduseks ning nimekorralduseks (Hennoste,
Pajusalu 2013: 20).