"kasutajakesksetele" - 1 õppematerjal

Eesti suuline keel ja suhtlus

jms): 1. Kõneleja ehitab reaalset teksti üksi. 2. Puudub kiire ja pidev vooruvahetus. 7 Muud varieerumise mõjurid Eelnev allkeelte liigendus lähtus erinevustest eri situatiivsete ja kasutajakesksete suhtlusvariantide vahel. Kerge on näha, et me väljendame sama asja ka sama registri sees ja isegi samas tekstis mitmel eri viisil. Näiteks kasutame mõnes lauses nud- ja mõnes nd- kesksõna vormi (teinud ­ teind). See näitab, et lisaks situatiivsetele ja kasutajakesksetele teguritele on olemas ka muud mõjurid, mis panevad valima ühte või teist varianti. Sellised olulised mõjurid jagunevad kahte rühma. Esimene rühm on seotud kõne foneetiliste, prosoodiliste ja parakeeleliste omadustega. Kõneleja valikuid mõjutavad nt mingile üksusele eelnevad ja/võijärgnevad häälikud, kõnerütm, tempo jms. Nii on leitud, et suulises keeles mõjutab -nud ja -nd vahelist valikut haridus jms) ja staatust, häid ja halbu loomujooni jne