Pähjalik uurimustöö teemal Noored ja mõnuained
on sünteesitud rohkesti analoogilise toimega aineid. Nende toimemehhanisme ja meditsiinilise
näidustusi on täpsustatud, on selgunud ka neist tulenevad ohud ja kahjustused. Mitmed ained, eriti
massiliselt alkohol ja mõnedes maades oopium, kujunesid inimestele laialdaselt tuntuks, suhteliselt
kergesti kättesaadavaks ja lihtsalt manustavaks vahendiks, millega saab esile kutsuda uimastusega
seotud mõnu ja heaolutunde. Niisuguseid aineid hakati nimetama uimastus- ehk mõnuaineteks.
Nende kasutaime vähenes meditsiinilisel otstarbel ja üha enam hakkas domineerima tarvitamine
heaolutunde saavutamiseks. Uimastusainete kuritarvitamise levikuga teravnesid ka nende
negatiivsed küljed. Päevakorda kerkisid tervisehäired, teisalt aga sotsiaalsed (perekonda, kogukond
ja kogu ühiskonda haaravad) probleemid. Nende asjaolude tõttu hakati tegema katseid tõkestada või
kaotada uimastusainete kuritarvitamine (Põder 1998, lk 4).
1