Majanduse konspekt
olukorrast, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Ühelt poolt suureneb
tööotsijate hulk, teisalt on puudu aga tööjõust. (näiteks 10 autojuhti otsib tööd, kuid vajatakse hoopis kokkasid). See on
märgiks, et haridussüsteemi areng ei ole järele jõudnud tööturu nõudmistele. Tööhõivepoliitika jaguneb kaheks. Aktiivne
tööhõivepoliitika (`=tööturupoliitika) korral püüab riik tööpuudust ennetada, kasutadeks selleks mitmeid võimalusi, nagu
uute töökohtade loomine, ümberõppe pakkumine.Passiivne tööhõivepoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede
leevendamisega st abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele (nt töötuabiraha). Võitlus tööpuudusega kuulub
tänapäeval enamike valitsuste prioriteetide hulka. (Euroopa Liidu tööpuudus on keskmiselt 7-8%, USA ja Jaapan
keskmiselt 6%, Eesti keskmiselt 10%.).
Tööpuuduse tõttu kasvavad ka riigi kulutused