Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hoolekanne Eestis
Nagu eelpool mainitud, siis ka uutes
peremajades töötavad siiski kasvatajad graafiku alusel, mitte perevanem, kes oleks lastega
pidevalt koos.
Loodetavasti hakatakse varsti Eestis hooldusperede süsteemiga intensiivsemalt tegelema, et
asi käima lükata. Näiteks võiks ministeerium, kui ta tõesti tahab pigem hooldusperesid
toetada, võtta tööle inimese, kes hakkaks hooldusperedesse laste vahendamist otseselt
organiseerima, või teha muud, et kasuperendust soodustada.
Kasutatud kirjandus:
1. Siplane, A. (1999). Kasuperede arengust Eestis, bakalaureusetöö. Tallinna
Pedagoogikaülikool.
2. Kõiv, K. (2003). Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. Võrgustikutöö
võimalusi töös lastega. Artiklite kogumik.
3. Ibrus, K. (2011). Analüüs: Riik toetab endiselt pigem lastekodusid kui kasuperesid.
Eesti päevaleht.
4. Petoffer, S. (2010). Rootsis on lastekodude asemel professionaalsed kasupered
annaabi.ee 
