helistamise võimalus Kontor liiga kaugel linna keskusest või kaugel suurlinnadest Vale hinnapoliitika Hinnavahe tavaliste poodidega minimaalne Näilisele odavale hinnale tuleb liialt palju algselt varjatud lisakulutusi (nt postikulud, pakendamine, kauba käsitlemine) Liiga odavad hinnad võivad alguses hirmutada potensiaalseid ostjaid Tuleb hinda planeerides arvestada KÕIKIDE võimalike kuludega ning ka kasumimarginaliga Liiga odav/algeline kodulehe disain Kalleid kaupasi pole võimalik müüa väga aegunud välimusega E-Kaubamajas Disain peab olema moderne Disain ei tohiks olla liiga pealetükkiv (nt valed toonid, muusika, mida pole võimalik vaigistada jne) Disain peab juhtima tähelepanu peamisele, milleks on kaupade müük E-Kaubamaja raske kasutatavus Raske leida erinevaid tootegruppe, mudeleid, suuruste tabeleid, olemasolevat kaupa, tarneaega
• „Kõik hinnas“ ärimudel – maksad kindla summa, tarbi palju tahad. Nt Rootsi laud, puhkusepakett, kuukaart ühistranspordis, internet/mobiil. • Freemium business model – baastoode/teenus tasuta, parem variant tasuline (veebiteenused, tarkvara, Skype, Spotify, Dropbox, SurveyMonkey). Sageli piisab tasuvuseks sellest, et väike osa kasutajatest maksab. • Premium business model – brändi mainele baseerudes müüakse tooteid kalli hinnaga, kõrge kasumimarginaliga ja vastavalt väiksemas mahus. Rolls-Royce, BMW, Mercedes-Benz, Gucci kotid, Rolexi kellad. • Otsemüügi ärimudel – vahetult tarbijatele, personaalsed esitlused jms, mõne käsitluse järgi ka telefonimüük. (Osalt kattub võrkturundusega.) • Reklaamimüügi tuludel baseeruv ärimudel (tagatakse juurdepääs täpselt sihitud tarbijate gruppidele). Google, Facebook, YouTube. • Avatud innovatsiooni ärimudel – nt klientide kaasamine tootearendusse.
annaabi.ee 
