Vesta templis põles tuli, mis sümboliseeris jumalanna kohalolekut. Tuld valvasid Vesta neitsid. Iga aasta 1. märtsil tuld uuendati. Tuli põles templites kuni aastani 391, mil keiser Theodosius I keelas avaliku paganluse kummardamise. 4)Marcelluse teater: asub Roomas. Vana vabaõhu teater. 5) Constantinuse triumfikaar: asub Roomas. Kaunistatud nikerdatud detailidega. 6.Võrrelge Kreeka ja Rooma ehituskunsti! 4p Sarnaused: Mõlema puhul oli suurima ja ühtlasi kasulikuim lubjakördi avastamine ja kasutusele võtmine. Erinevused: Kreeka: kasutasid tahutud kive ilma sideaineta . Sambad toestasid ehitist. Kasutati lubjakivi ja marmorit. Ehituskunstis valitsesid kolm stiili. Rooma: Ehitati tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid. Templitel ärsem viilkatus kui Kreekas. Sambad olid ehitisele vaid kaunistuseks. Kasutati põletatud telliseid. 7.Kreeka ja Rooma jumalad. Tee võrdlev tabel! Esita tabelis vähemalt 5 jumalat
kõike kui mõisavaraga. Olukord halvenes koormised kasvasid, polnud enam vakuraamatuid. 4) Rahvastik 350000-st inimesest jäi järgi u. 120000-140000; põhjusteks olid katk, suur nälg, sõjategevus. Balti erikord Iseloomustus: aadlikud said tagasi oma mõisad, luteriusk, saksakeelne asjaajamine, pigem kerged asjaolud, aadlikud käisid koos maapäevadel. Hea: säilis luteriusk ja Saksa kultuuriruum. Halb: aadlike võim talupoegade üle suurenes. Järeldus: kasulikuim Balti-Saksa mõisnikutele, Eestis kujunes Balti-Saksa kultuur, see säilitas Eesti ala sidemed Euroopaga. Lisa: teraviljast põletati viina, arenesid manufaktuurid ja vabrikud, igasse mõisasse tuli rajada 1 kool (mõisnike kulul) Brown'i patent, koolikohustus, 1739. a. tõlgiti esimene Piibel, 30ndatel tekkisid maarahva kalendrid, esimene eestikeelne ajakiri 1766/67. a. ,,Lühhike õpetus"