Kõik ei ole üks ja seesama. (aluseks Tšehhovi novellid)
Kui ta teada sai, et
tema armastatud kirsiaed müüakse võlgade katteks maha, tabas teda tohutu
kurbus. Loppahhin pakkus välja, et kirsiaed ja maa jõe ääres suvilakruntideks
jagada, sest aastane sissetulek oleks siis suur. Kuigi Ranevskaja arvas
Loppahhinist hästi, ei mõelnud ta sel hetkel temast muud kui ahne mees.
Tsehhov on öelnud lause, mis iseloomustab Loppahhini läbi Ranevskaja silmade:
"Näljane peni mõtleb ainult lihast." Öeldes ei kasulikle plaanile, ei asunud proa
ise aga mingeid võimalusi otsima. Selle asemel korraldas ta suuri pidustusi.
Kuna tal oli hea süda, siis annetas ta enda rasketel aegadel isegi raha
heategevusele. Aga headusel on piir. Inimesed peaksid mõtlema vahel ka enda
peale, et mis neile hea on ja et nemad toime tuleks.
Kuid sellised me oleme- teeme kõike nii, nagu ise tahame, millal tahame, kus
tahame. Kuid meie erinevus üksteisest teebki meid huvitavaks ja eriliseks.
Lõpetuseks sobivad kuldsed sõnad G