Hoiakud
tugevalt seotud oma varasemate kogemuste ja mõttemallidega, on valmisolek
organisatsiooniliseks õppimiseks välja arendamata ja institutsioone võib antud situatsioonis
vaadelda eelkõige õppimise takistajana. Töötajate hoiakud on peetud organisatsiooni tulevase
edu indikaatoriks. Kindlaks on tehtud hoiakute käitumist motiveeriv roll ja hoiakute mõju
informatsiooni töötlemise protsessile. Organatsiooniliste muudatuste kontekstis on olulisteks
hoiakuteks suhtumine muudatuste kasulikkusse ja hinnang juhtide kompententsusele. Et
muudatuste vajalikkuse üle otsustada, vajavad töötajad informatsiooni. Seega on ka
informatsioon oluliseks elemendiks. Kõige enam uuritud hoiak on rahulolu tööga. Vaatamata
uuringute arvukusele on tulemused ikka veel vastuolulised ja eri maades erinevad. Mõju
avaldavad nii sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud erisused kui ka töö iseloomu
muutumine. Seetõttu on töörahulolu uurimine üleminekumajanduse tingimustes põhjendatud.