Johan Huizinga "Keskaja sügis"
(219)
Sümbolism lõi võimaluse iseendast hukkamõistetavat maailma siiski väärtustada ning maitsta
ja õlistada ka maiseid toimetusi. Sest igal ametil oli oma sümboolne suhe ülima ja pühimaga.
Käsitöölise töö on Sõna igavene genereerimine ja inkarnatsioon, on liit Jumala ja hinge vahel.
Koguni maist ja jumalikku armastust liitsid sümboolse kontakti niidid. Tugev religioosne
individualism, s.t. omaenda hinge vooruseks ja õndsuseks kasvatamine, leidis oma
kasukstuleva vastukaalu realismis ja sümbolismis, mis päästsid omaenda kannatuse, omaenda
vooruse isiklikkuse erilisusest ja tõstsid nad üles universaalsuse valda. (220)
Hääbuv keskaeg näitab kogu mõttemaailma tema viimases närbumises. Maailm oli täielikult
laiali laotunud kõikehõlmavas sümbolismis ja sümbolitest said kivistunud lilled. ... ammust
aega oli sümbolismil olnud kalduvus puhtalt mehhaaniliseks muutuda. Kord põhimõttena
annaabi.ee 
