Õiguse üldteooria
Tegemist on tüüpiliste seisukohtade vormeliga, mida saab kasutada ka a-
tüüpiliste juhuste puhul. Seleks, et printsiibil oleks läbilöögijõudu, tuleb printsiipi
legislatiivselt kujundada. Algselt avastatud printsiip, ka kaasuse enda koes, on stardipunkt
õiguse rakendaja poolsele normiloomele. Teatud mõttes on see kasuistlik lahendus – norm
luuakse juriidilise süntesi teel printsiibist, mitte ei tulene otseselt juhtumist endast. Seal, kus
printsiip seadusest puudub, on oma koht ka kasuistikal või lausa õiguse allikal.
Interpretatsiooni käigus luuakse rakendatav norm – see on side ius scriptumi ja ius
nonscriptumi vahel.
Teise positsiooni kohaselt peetakse eelpositiivset vähetähtsaks ning igalt sammult õigusele
vastavuse leidmisel nõutakse ratsionnalset kontrollitavust. Tegemist on samm-sammulise
protsessiga, mille käigus õiguse rakendaja konkretiseerib ja spetsifitseerib seadust talle ette