Sisemised kontaktioskused. Mulle vähemalt tunndub, et ma saan täitsa aru enndast ja tean omi piire ja võimeid. Mulle meeldib ise asju saavutada, elan küll vanematega aga neilt raha ma ei küsi. Olen suht rõõmsameelne olemiselt. Väheseid asju võtan tõsiselt, kõike rohkem naljaga. Mulle meeldib, kui inimesed, kes on minu ümber naeravad. Ja mulle meeldib naerda koos nendega. Kehakeele kasutamine. Kõik oleneb jällegi väga palju olukorrast. Kui on ametlikum olukord siis ma kastutan käsi võimalikult vähe. Näo ilmed käivad alati asja juurde, vajadusel natuke tõsine või siis vastupidi. Tavasuhtluse kuldreeglid. Kui inimene teab millest ta räägib siis kuulan alati lõpuni. Aeg on minu jaoks väga oluline, kuigi kahjuks kipun siiski alati hilinema. Inimeste vastu tunnen huvi viisakusest, mitte et mind see päriselt huvitaks. Aga on ka erandeid. Tagarääkida ei meeldi mul kedagi, sest ma ei taha, et ka mind tagaräägitaks. Suhtlustasandid
Olen aru saanud, et õppimist ennast on samuti võimalik õppida, et kogu tegevusega omandada võimalikult maksimaalne hulk teadmisi. Õpistrateegiad aitavad mul õppetegevust korraldada ning süsteemsemaks muuta.Õpistrateegiad on õpitud tegevuskavad, mida kasutatakse teadmiste, oskuste omandamiseks, töötlemiseks, kasutamiseks, eriti aga oma õppimise juhtimiseks ja kontrollimiseks. On nii otsesed kui kaudsed strateegiad. Otsestest õpistrateegiatest kastutan enamasti mälustrateegiat: meeldejätmise muudab kergemaks mõtteliste seoste loomine. Kõik uus, mille omandan, viin seosesse sellega, mida juba varem tean. Mingil määral kasutan ka tunnetuststrateegiat: teabe edastamine, analüüsimene, selgitamine ning info struktureerimine. Kaudsetest strateegiatest võiks nimetada kõiki kolme: metakognitiivset- põhineb eneseanalüüsil. Afektiivset ehk tundepuhangulist strateegiat.Sotsiaalset strateegiat minu puhul
annaabi.ee 
