Eesti riik on olnud üsna lahke, projektirahasid on jagatud päris mitmeid aastaid ning päris hulgaliselt. Kui projekt on olnud vähegi vajalik ja mõistliku eelarvega, on riik ikka õla alla pannud. Alustades mänguväljakutega väikekohtades, kuni avalike teenuste e-süsteemide loomiseni. Viimaseid on viimasel ajal olnud mitmeid. Näiteks oli üks väga õnnestunud projekt Kõrgkoolide õppeinfosüsteem ÕIS, mis lood 2012. aastal ja mida kastutab 9 kõrgkooli ja üks eraülikool. Sellise õnnestumise puhul on väga meeldiv vaadata, et raha on läinud täielt õigesse kohta. Samas ei ole heade projektide kirjutamine ainult täiskasvanute pärusmaa. Konkurss T.E.I.P. on mitu aastat oodanud õpilaste plaane, kuidas koolielu ja noorte eluviise paranda. Igal aastal saavad kuus parimat projekti rahalise toetuse. See on väga positiivne, kuna on näha, et noored soovivad juba varakult midagi head korda saata
· Õppis Viini konservatooriumis · Esmase tuntuse saavutas dirigendina (vaimustust avaldasid nt. J.Brahms, P.Tsaikovski) heliloojana saavutas tuntuse mõnevõrra hiljem. · LOOMING: jaotub kaheks: sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid o Sümfooniad: Kirjutas 9.sümfooniat Kui klassikalise sümfoonia vormitüskkel on neljaosaline, siis Mahleri sümfooniates võib osade arv varieeruda kahest kuueni. Sümfoonias kastutab tsitaate lauludest Oma 2.sümfoonias kasutab koori osa 8.sümfoonia Es-duur tema loomingu tippteos · Valmis kõiest 8 nädalaga · Ajaliselt enneolematult pikk teos (~1,5h) · Tohutu esituskoosseis. Seda nim. ka ,,Tuhande sümfooniaks" · Esietendusel (1910.a) mängis 171 muusikut, kolmes kooris oli kukku 850 lauljat ning lisaks 8 solisti HILISROMANTISM