Kinnist süsteemi on võimalik rajada poldril, kus kuivendatavast kihist ärajuhitav vesi akumuleeritakse veekogumisbasseini või pumbatakse veehoidlasse.Kuivenduse negatiivne mõju seisneb:*põhjaveevarude vähenemises ja pinnaseveetaseme alanemises,*jõgede äravoolureziimi muutuses, *äravoolu tipu suurenemises, *ümbritseval alal veetaseme alanemises.Kuivendamisega võib kaasneda ebasoodsaid kõrvalmõjud aladel, kus pinnakate on õhuke ning aluspõhjaks on kastunud lubjakivid. Kui jõesängi süvendamisega või põhivõrgu- ja piirdekraavide kaevamisega avatakse karstunud lubjakivide lõhed, langeb põhjaveetase vettkandvas kihis. Selle tagajärjel võivad lähedusesolevad madalad salvkaevud kuivaks jääda ja allikate deebit väheneda.Sõltuvalt valgala iseloomust võib kuivendus mõjutada äravoolu ja selle aastasisest jaotust. Põhjaveetase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse
vihmutamiseks. Kinnist süsteemi on võimalik rajada poldril, kus kuivendatavast kihist ärajuhitav vesi akumuleeritakse veekogumisbasseini või pumbatakse veehoidlasse. Kuivenduse negatiivne mõju seisneb: *põhjaveevarude vähenemises ja pinnaseveetaseme alanemises, *jõgede äravoolureziimi muutuses, *äravoolu tipu suurenemises, *ümbritseval alal veetaseme alanemises. Kuivendamisega võib kaasneda ebasoodsaid kõrvalmõjud aladel, kus pinnakate on õhuke ning aluspõhjaks on kastunud lubjakivid. Kui jõesängi süvendamisega või põhivõrgu- ja piirdekraavide kaevamisega avatakse karstunud lubjakivide lõhed, langeb põhjaveetase vettkandvas kihis. Selle tagajärjel võivad lähedusesolevad madalad salvkaevud kuivaks jääda ja allikate deebit väheneda.Sõltuvalt valgala iseloomust võib kuivendus mõjutada äravoolu ja selle aastasisest jaotust. Põhjaveetase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse