Emajõgi
üleujutusala u. 90 km².
Keskjooks (Käreverest Emajõe Suursooni)
Keskjooksul on kaldad veidi kõvemad ja Emajõgi pole siin enam nii lookeline. Üks
väheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool otse jõeni, on Tartu,
täpsemini Laia tänava otsas asuva Vabaduassilla koht. See on ka ajalooliselt vanim
jõeületuskoht. Tartu kohal on jõe ürgorg 1 km laiune ja kuni 20 m sügavune, peale Tartut
ta laieneb ning aheneb uuesti alles Haaslava kohal ja on kitsas Kastreni. Jõgi on siin
sirge, lookeid ning soote on vähe, kallastel on põllumaad ja soostunud orulammid.
Vahetult allpool Tartut algab rahvusvaheliselt tähtis linnuala - Ropka-Ihaste luht, kus on
registreeritud üle 90 pesitseva linnuliigi. See on suurim teadaolev arvukus Euroopa
linnades.
Luunjast Kavastuni on jõgi sügav, mudase põhja ja aeglase vooluga.. Emajõkke
suubuvad Porijõgi, Haaslava ehk Roiu oja ning Kaagverest 700 m allavoolu suubuv
Luutsna jõgi
annaabi.ee 
