Kreeka ja Rooma teater
pagendati, kuid kes rahva tungival nõudmisel olid sunnitud siiski tagasi kutsuma. Algkristlased
tegelesid aktiivselt nende kritiseerimisega, kuna pantomiiminäitlejad olid enamasti ebatsensuursed.
Tuntmad pantomiimid asutasid ka pantomiimikoole, mis püsisid aktiivselt üsna kaua. Neis koolides
valitses karm distsipliin, isegi võiks tuua paralleele gladiaatorite treenimisega, seda muidu pehmes
vormis. Õpilasi hakkati kasvatama väiksest lapsepõlvest peale ning poisslapsed enamasti kastreerti,
eesmärgil, et säiliks painduvus. Juhtivaks motoks oli pühendumine. Pantomiimi põhiomadusteks oli
kena välimus, paindlikkus ning musikaalsus, seda muidugi hilisemal ajajärgul,vkuna varem mängiti
maskides.
Pyladese koostas pantomiimizestide õpikuid, millest oli võimalik õppida loomulikke ja ka kunstlikke
zeste. Pantomiim muutus ajapikku elitaarseks kuna ettevalmistamata lihtinimene ei saanud sellest
lihtsalt enam aru