Vana maailma muusika
Müüt jutustab nende võistlusest, milles jäi võitjaks Apollon.
Pillidest olid Kreekas levinumad NÄPITAVAD KEELPILLID – 4-keeleline FORMINKS,
millest 7. saj arenes KITARA; 7-keelega LÜÜRA, BARBITON, 5.saj teises pooles ka
(naiste pill) HARF. Puhkpillidest olid levinuimad AULOS (sugulane šalmei ja
oboega), PAANIVILE ehk SÜÜÜRINKS (5-7, hiljem 14 vilest koosnev), hiljem esines
ka PÕIKFLÖÖT, METALLTROMPET. Löökpillidest olid tähtsamad KASTNJETILAADNE
KROTALA, VASKTALDRIKUD ja TAMBURIIN.
Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomingu
kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Kujunes ka
NOMOSE mõiste: see on reeglite kogum (puudutavad karakteerseid
meloodiakäike, laulu põhirütmi, helilaadi ja laulu vormi), mida peab kitaara saatel
lauldav kultuslik laul järgima.
Klassikalisel ajajärgul oli keskne žanr tragöödia, mis põhineb KOORILÜÜRIKAL ehk
DITÜRAMBIDEL. 5
annaabi.ee 
