Pinnased ja muld
suurendamine. Vihmutus on üks paremaid niisutusviise, sest seda saab hästi mehhaniseerida ja
automatiseerida. Vihmutada võib igasuguseid muldi, kastetav ala ei pea olema tasane ja koos
kastmisveega saab mulda viia ka väetisi. Vihmutusega võib teha ka öökülmatõrjet ja taimekaitset.
Vihmutuse osatähtsus suureneb kogu maailmas, eriti ebastabiilse ja parasniiske kliimaga aladel, kus
niisutus on vajalik periooditi. Ariidses kliimas pole vihmutamine sageli otstarbekas, sest suurte
kastmisnormide tõttu on seadmete jõudlus väike ja liiga palju vett (30...40% kastmisveest) aurub mulda
jõudmata. Eestis on vihmutus igati sobilik niisutusviis.
Pindmise niisutuse korral juhitakse kastmisvesi kihina maapinnale (valgniisutus) või vagudesse
(vaguniisutus) või ujutatakse maapind veega üle (tulvniisutus, limaanniisutus). See on kõige vanem ja
levinum niisutusviis maailmas. Kuigi pindmise niisutuse osatähtsus järjest väheneb, on see praegu veel