Vana Kreeka pillid
Löökpillid jagatakse kahte rühma:
· Häälestuvad ehk kindla helikõrgusega löökpillid (timpanid, ksülofon, kellad)
· Mittehäälestuvad ehk ebamäärase helikõrgusega löökpillid (triangel, suur trumm, tamburiin)
Ammu enne seda, kui trummist sai muusikainstrument, usuti, et see suudab äikest esile manada ja
kurje vaime peletada, rääkimata vaenlase hirmutamisest. Vanakreeka sõdurid tagusid
pingulitõmmatud härjanahast kilpidele sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli
kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi
või kõrin on üks samaani aksessuaare. Hiinas oli äikesejumala Zin Shini ümber pöörlev ratas, mille
külge kinnitati mitmesuguseid silindertrumme ja padatrumme, mida jumal lõi ühes käes oleva
trummipulgaga. Iidse jaapani uskumuse järgi oli löökpillide mängimine seotud muusika leiutamisega,
kuna müüdi järgi lõid jumalad takti ,,kõikide kastanjettide...