üldiseks otstarbeks kasutatav tuba- peretuba. Mööblina oli seal perelaud, mida kasutati söögilauana. Selle ümber seisid pingid, vahel ka toolid. Seinale oli kinnitatud pikk riidevarn, seal rippusid tööriided. Talvekuudel oli peretuppa paigutatud vokid, viipsik, kääripuu ja kangasteljed, et kedrata ja kududa lõnga. Peretoas olid ka teenijate voodid- lihtsad puust magamisasemed. Toas seisid ka teenijate isiklikud asjad. Need olid kohvritesse või kastitesse pakitud ja seisid enamasti akna all, seina ja voodiotsa vahel või lihtsalt voodi all. Seal elasid enamasti need sulased ja teenijatüdrukud, kes töötasid talus kogu aasta. Suviliste magamisasemed olid aitades või lakkades. Rõivastus Laialt oli levinud kodune kangakudumine. Kooti takust ja jämedat linast riiet suvisteks rõivasteks ja viljakottideks, peenemat linast aluspesuks, voodi- ja laudlinadeks ning
Negatiivne t-m. - Hinduism Hinduism Algues tähistati Induse jõe ääres elavaid inimesi. Hilje hakkasid moslemid kutsuma indusid kes ei võtnud moslemi usku vastu. Austati Ema-jumalannat, sealt oli pärit svastika(haakrist). Lootose asend(jooga?). Aarjadharma vanimsõna mida kasutati religiooni tähistamiseks. Umbes 1500 ekr. Tungisid indiasse aarlased(indoeurooplased). Vedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Kastikord(tõug) jagasid mitte eurooplased kastitesse rassi alusel. Kaste on tänapäeval 30 000 ja alamkaste 25 000. Esimestel kolmedel(põllumehed, sõjamehed, preestrid) võisid lugeda ainult veedasid. On kaksõndinud ja el jaguneb 4 perioodiks. 1)Guru juurde elama (õpilase periood) 2)Perekond ja ülal pidamine 3) erakuaeg, kui lapsed suureks kasvatatud, lahkusid perede juurest. 4)Vabanemine, Rändav munk. Brahmanism (teine faas) oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Arvasid, et ohvrid hoitsid maailma korda. Jumalate roll oli väike.