STRATIFIKATSIOON, SOTSIAALNE MOBIILSUS
3. Segaühiskond . Selline ühiskondlik süsteem, kus mingi tunnus (rassi, usu, etnilise
kuuluvuse ) jaotab ühiskonna üksteisest isoleeritud hierarhilistesse süsteemidesse, tuntakse
ajaloost mitmeid.
Näiteks ka USA-s toimus pikka aega valgete ja värviliste hierarhias mobiilsus isoleeritult.
Vaatamata kristlikule ideaalile kõikide inimeste võrdsusest oli Lääne ühiskondades XIX
sajandi keskpaigani valitsevaks normiks sotsiaalse mobiilsuse suhtes n.ö. kastinorm. See
norm ei kiitnud heaks laialdast sotsiaalset mobiilsust. Inimene võis küll oma huvides püüda
liikuda hierarhias ülespoole, kuid üldistel alustel seda kui moraalset hüve kõikide jaoks ei
tunnistatud.
"Avatud klassi" printsiip muutis kehtiva normi, milles individuaalse positsiooni püsivus ja
sotsiaalse struktuuri muutumatus oli kuulutatud ühiskonna kui orgaanilise terviku
funktsioneerimise aluseks.
Ühiskondades toimuvat sotsiaalset mobiilsust ja avatuse astet iseloomustab Sorokini
annaabi.ee 
