Luulekogu analüüs: Heiti Talvik „Palavik“
Käest kätte rändab kobrutades mühav õllekruus.
Kuid lakkamatult sireleis kui pilvis ujub aid,
täis minu rindki sireleid, vaim retkleb mööda maid.
Täis minu rindki sireleid, mul valla iga tee.
Kuu ripub üle aasade kui latern üle vee.
Kuu ripub üle aasade, aeg juba minna siit.
Ma lähen, jalad kastevees, pääs tuhat vastset viit.
Arvamus: Luuletus on täis salapära ning lootusrikkust. Kevad oleks nagu millegi uue algus. Sirelid
õitsevad ning noor hing on rõõmu ja tahtmist täis.
d) Mõttekaart – „Mu mõtted“
Inimesed suudavad oma mõtetega
palju korda saata, kuid mõtted ei jõua
alati teisteni.
annaabi.ee 
