Polaaralad 2003
Antarktisel endal. Enamik neist pesitsevad Lõuna-Jäämere saartel. Näit.
Bouvet ´saar on Ida- Antarktise rannikust 1600 km eemal.
Siin on pesitsuspaigad albatrossidele – maailma suurimatele
merelindudele, kes võivad päevade kaupa ringi rännata, avamerel toituda
meduusidest. Albatross laskub maapinnale pesitsemiseks ( kasvatab
korraga üles 1-e linnupoja ). Toiduotsinguil võib lennata pesast 3000km
kaugusele.
Kõrgeim taim on vöökõrguste tuttidena kasvav kõrreline. Need
kastevarretutid on varjupaigaks ämblikele ja putukatele. Kastevars kasvab
ka Antarktika poolsaarel. Antarktisest Lõuna-Ameerika poole suunduval
poolsaarel on tingimused pehmemad ja seal elab enamus Antarktika
maismaaloomi ja enamik Antarktika uurimisjaamu.
Keiserpingviinid, hallpingviinid, kuningpingviinid,
kuldkiirdpingviinid, mõõkpingviinid jt. pingviinid elavad Antarktikas.
Keiserpingviin sukeldub 250m. sügavusele ja võib seal olla 20 min. Ta
ujub 30 km/h