Liivi ja Koidula luulevõrdlus
Ütelge! - / Kuningas ju jälle tulnud,
/ õitsev kuning kevade!" Uni sümboliseerib siinkohal pikka talve, mis on lõpuks
mööda saanud. Kevade tulekut kirjeldatakse kui kuninga saabumist, kelle auks hakkab
loodus tärkama. Sel ajal läheb ümbrus vaikselt roheliseks ja kõik nagu ärkaks uuesti
unest. "Rohupõõsad teda võtvad / vastu halja ehtega, / linnukoorid kiitust tõtvad /
tema vastu hõiskama, / viimne rohukõrs ka hüüab, / hiilgav kastetilgake: / "Kuningas
on jälle tulnud, / õitsev kuning kevade!""
Mõlema autori luuletustes on kevade saabumist kirjeldatud vägagi kujundlikult. See
annab luulele palju juurde ning kannab hästi kirjaniku tundeid edasi. Koidula kujutas
kevadet kui saabuvat kuningat ja samamoodi kasutas Liiv isikustamist: "eluvaimud
lehvitavad: / kevade on meie ees." või näiteks " lahti iga lille silm, / järvel lained
helendavad,".
Kevad ei tähenda alati ainult rõõmu ja õnne