Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis
Riigikontrolli aruandest selgus, et vaid 18 % küsitletud koolidest omab piisavalt
õppevahendeid hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks. Näiteks koolid, kus õpib
kuulmislangusega õpilasi, on muretsenud: õpetajate poolt kohandatud õppematerjale (15%);
individuaalseid kõrvaklappe (21%); data-projektori (23%) tavakoolidest. Õppekirjanduse
puudumise olulisemaks põhjuseks loetakse seda, et erivajadustega kastele mõeldud
õppekirjandust ei kirjastata piisavalt väikese tiraazi tõttu (Erivajadustega laste...,2006).
Eksperdid on kinnitanud, et koolis, kus õpib erivajadusega lapsi, peab töötama eripedagoog
või vähemalt eripedagoogika täiendusõppe läbinud pedagoog. Auditi aruandest selgus, et kuigi
kuulmispuudega lapsed vajavad kindlasti logopeedi ning ka psühholoogi abi, siis mitmes koolis
vastavaid teenuseid ei osutatud (Erivajadustega laste..., 2006)
Kuulmisabivahendid