kaks vilja- ja üks linnaserehi puust. /Kangilaski 1987, lk 15 (S.Dobermanni andmed)/ Puudub kaarait. Nüüd lähevad andmed mõnevõrra lahku. Ma ei hakka siin oletama, millised võivad täpsemad olla. Mind huvitab vanem ajajärk. Klassitsistlik ümberehituse periood Norrmani järgi. Peahoonele lisati tiibrisaliidid. Laiendati parki maastikupargiga jõeluhal ja 1800-1803 heinamaal, kus on praegu koolitee. Istutati kastaniallee. Valitsejamaja oli aga 1833. a. kaardil veel väiksem kui see on praegu. Väravamajakesi kaardil ei ole. Klassitsistlik ümberehituse periood Üpruse järgi. Peahoonele lisati tiibrisaliidid ja sammastega portikus. Tehti illusionistlikud seina- ja u1820 laemaalingud kodukabelisse. /Üprus 1956, lk 22/ Odrese järgi istutati mõisaümbruse puud 1835. aastal. Viimane, eklektiline (neogootika) ümberehitusperiood