kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmisati sama tüüpi esemeid jne. Endiseid asulad jäeti maha, kuna pronksi töötlemine ei olnud enam tulukas. Nüüd muutusid matmise traditsioonid, enam ei maetud ringi sisse, vaid nüüd juba tarandkalmetesse. Surnute põletamine muutus väga eba populaarseks. Rooma rauaaeg, ajajärk oli umbes 50-450 pKr. Kalmeid hakkati ehitama jälle teistmoodi, kui ennist olid kõik kalmed suhteliselt lohakalt ehitatud, siis nüüd hakkati kastama suuremaid kive müüri ladumisel. Ühe kalme laius oli umbes 1 meeter ja pikkus 5-10 meetrit. Ühte tarandisse maeti umbes 10-20 lahkunut, kasutusele võeti jälle põletamise meetod. Nüüd oli ka populaarne igal sugupõlvel rajada oma matmis paik. 7. Mis tingis põllumeeste, kaupmeeste ja käsitööliste eristumise ühiskonnas? Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega
Weberi fraktsioon:Ernst Heinrich Weber I/I=const I=stiiumuli läve määr I=diferentsiaalläve või määra juurdekasvu väärtus,mille lisamisel I-le tekiv vaevumärgatav erinevus const=proportisonaalsukonstant Kui ärritajate tase I on kõrgem,siis selleks,et oleks eristatav juurdekasv,peab ka delta I kasvama Fechneri seadus: S=k log I S=aistingu määr k=Weberi fraktsiooni sisaldav konstant I=stiimuli füüsikaline suurus(määr) Kui meil aisting peaks kastama subjektiivselt võrdselt,siis selleks me peaksime seda ärritajat kasvatama hoopis suuremate hüpetega Stevens'i seadus: S=kIb S=aisting I=stiiumili füüsikaline määr b=eksponentsiaal,mis on antud tajudimensiooni ja katsetingimuste jaoks konstante k=tegur,mis võtab arvesse kastutatud mõõtühikuid Stevens kasutas ärritaja subjektiivse hindamise võtet,inimesed ise pidid hindama oma aistingute tugevust
annaabi.ee 
