Hermann Hesse "Klaaspärlimäng"
Nimelt õppis Kastaalias paar
aastat ka välisilmast pärit rikkuri poeg Plino Designori, kes seal elades ja õppides
omandas kiiresti Kastaalia kombed, jäädes siiski seotuks välismaailmaga. Kui aga tuli
aeg Kastaaliast lõplikult lahkuda ning ülikooli astuda, jäi Plino kahe maailma vahele,
oskamata Kastaaliast saadud teadmisi rakendada omakasupüüdlike ja materialistlike
inimeste seas. Meditatsiooniharjutused jäid unarusse ning Plino muutus üha õnnetumaks.
Viimast korda Kastaaliaga kokku puutudes oli temast saanud õnnetu ning pankrotistunud
pereisa, kes ei saanud hakkama poja kasvatamisega ning keda kodus ei austatud.
Kui alguses olid Kastaalia ja Kasvatusameti eesmärgid üllad, siis ajapikku nende
väärtushinnangud muutusid. Välismaailma suhtuti põlastusega ning Kastaaliast pärit eliit
ei arvanudki, et nad peaksid osa võtma maailma rõõmudest ja muredest. Sellise
suhtumise tagajärjel hakkas ka ülejäänud maailm Kastaaliale kõõrdpilke heitma.