Must kass
Vahepeal kass aegamisi toibus. Ta põgenes alati minu lähenedes. Ühel hommikul
libistasin talle külmavereliselt silmuse kaela ja poosin ta ühe puuoksa külge. Selle päeva ööl läks
põlema mu maja. Suure vaevaga pääsesin koos oma naise ja ühe teenijaga. Tulekahjule
järgnenud päeval käisin maja varemetel. Mind haaras hirm, kui ma nägin vaheseinal hiiglaslikku
ülespoodud kassi kuju. Mitu kuud ei saanud ma lahti kassiviirastusest. Hakkasin kahetsema, et
olin looma kaotanud.
Ühel ööl nägin ühes urkas Plutole sarnast musta kassi. Too kass nagu Plutogi oli ühest
silmast ilma jäänud. Ainult, et sellel kassil oli rinnaesisel ebamäärase kujuga valge laik. Kass tuli
minuga koju kaasa. Ta kodunes seal kohe ja temast sai mu naise lemmik. Peagi leidsin, et mina
teda ei salli. Tema ilmne kiindumus minuses oli vastik ja tüütu. Püüdsin kassi vältida, kuid kass
kiindus minusse aina rohkem