Eesti punk
Külma käes suitsetamas.
Kindad jäid jälle koju
said sõbrannale laenatud
ära kaotatud.
Õllepudel käib ringi
ega anna sooja.
Juttu jätkub siiski kauemaks,
naerugi kosta.
Halenaljakas...?
Masendav...?
Mõttetu...?
Võib ka nii olla.
Kuid ka see on Elu
Ning Elu vajab elamist.
Ära pööra selga!
Ära vaata mööda!
Ära kurjusta!
Ära sega!
Proovi vaid mõista.
Vahelgi.
Need tüdrukud vajavad seda linna
Ja linn vajab neid tüdrukuid
Nende kassisilmi
Nahktagisid
Värvilisi juukseid.
Nende vandumist ja suitsetamist
Nende olemasolu.
Kõik ei ole must ja valge.
Keegi ei ole täiuslik.
Keegi ei ole teistest halvem
või parem.
Punkar Villu ehk Villu Tamme.
Siis kui Villu Tamme oli noor.
VILLU TAMME: "Küll vanasti oli lihtne. Mängisime rohkem oma lõbuks,
keegi meie bändist ei teadnud ega tahtnudki teada, kõigutamatu diktatuur sai
hakkama sellegagi, et kogu punkliikumine Nõukogude Liidus kuulutati
olematuks
annaabi.ee 
