Eesti suusaajalugu
Seda eelkõige tänu kahele
selle kümnendi sportlasele: laskesuusatajale Kaija Parvele ja kahevõistlejale Allar Levandile.
Tänu neile võideti medaleid MM-võistlustelt, ning Levandi suutis saada ka pronksmedali
Calgary taliolümpialt. Kaija Parve võitis nendel aastatel seitse MM-kulda ning seda saavutust
ei suutnud 20. sajandi naislaskesuusatajad ületada. Kümnendi lõpetasid aga uued tähed
eesotsas Urmas Välbe, Jaanus Teppani ja Elmo Kassiniga. Saavutusspordi kõrvalt väärib sel
kümnendil kindlasti tähelepanu ka Tartu maratoni kui omaette nähtuse väljakujunemine.
Maratonil osalejate arv tõusis 10 000 juurde ja sellest osavõtt kujunes lausa prestiizi
küsimuseks.
10. novembril 1991 taastati ka Eesti Suusaliidu liikmelisus Rahvusvahelises
Suusaföderatsioonis. Albertville'i taliolümpiamängudel 1992. aastal võttis Eesti pärast 56-
aastast vaheaega olümpial osa oma lipu