Tõde ja Õigus II Terve tekst
" Ja kui ta klaasi oli tühjendanud, lisas ta naljatades juurde: ,,Hea veel, et oli Goethe
või Schiller, aga kui oleks olnud Puskin või Tolstoi, siis oleksin praegu surnud."
,,Jumala eest," oli ka Voitinski nõus, ,,kui Puskin, siis tingimata surnud."
Peagi olid sõbrad veel ülevamas meeleolus kui tänini. See ei andnud õpilastele rahu, sest
nemad tahtsid, maksku, mis maksab, õpetajate meeleolu rikkuda. Aga endised tembud seda
enam ei suutnud, sest õpetajad ei reageerinud enam ei kassikontserdile ega koputustele. Siis
tuli keegi mõttele hakata proovima, kes hüppab jalgega kõige kõrgemale vastu õpetajate toa
seina. Aga kui õpetajad ka sellest ennast eksitada ei lasknud, hakati jalgega vastu tahvelust
hüppama, ikka prõmm, prõmm ja prõmm. See tegevus oli nii sütitav, nii haarav, et sellest võtsid
lõpuks osa kõik, ka von, vürst ja pan. Ainult krahv ei teinud seda kehalist harjutust kaasa, vaid