V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Rahvahulgas ringlesid ka lõbusad tüdrukud, nagu Neljanaela Simone, Turske Agnès,
Sikujala Robine. Kuidas mitte oma lõbuks ropendada ja pisut jumalavallatu olla nii ilusal
päeval ja nii kenas vaimulike ja lõbutüdrukute seltskonnas? Ja nad ei maganud ka; keset
üldist kära ja müra sünnitasid kõik need kohtukirjutajate ja skolaaride suust lipsanud sõnad,
mida ülejäänud aastaajal hirm Louis Püha tulise raua ees vaos oli hoidnud,
32
kohutava mõnituste ja pöörasuste kassikontserdi. Vaene Louis Püha! Kui vähe nad temast
siin, ta enese Justiits-palees hoolisid! Igaühel oli midagi poodiumile tulijaist märklauaks
võtta, kel must sutaan, kel hall, kel valge, kel lilla. Joannes Frollo de Molendino aga kui
ülemdiakoni vend oli oma ägeda kallaletungi esemeks valinud punase sutaani. Ta sihtis oma
jultunud silmad kardinali peale ja jorutas kõigest kõrist: «Cappa repleia meroh '
Kõik need üksikud pilamised, mida siin lugeja õpetuseks pehmendamata oleme ette