Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Aitavad palju kaasa selleks, et metsades oleks muld viljakas. (Karusammal, palusammal, harilik laanik, harilik lehviksammal) Karusammal Palusammal harilik laanik Harilik lehviksammal EESTI KAKUD 1)Karvasjalg-kakk; 2)Sooräts; 3)Kõrvukräts; 4)Händkakk; 5)Värbkakk; 6)kassikakk; 7)Kodukakk Karvasjalg-kakk Sooräts Kõrvukräts Händkakk Värbkakk Kassikakk Kodukakk Kassikakkude arvukus väheneb, on looduskaitse all, teda kutsutakse öökulliks, arvukus 2003.aastast alates on vähenenud kaks korda, sest toidulauad on väiksemad, on kolinud rannikualadele-toituvad veelindudest, teevad pesa maapinnale, arvatakse, et Eestis on 120 kakku. ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Molekulaarne- biomolekulid(sahhariidid) 2)Organell- ribosoomid, kloroplastid 3)Rakk- neuron 4)Kude- lihaskude 5)Organ e elund- Süda 6)Organsüsteem e elundkond- hingamiselundkond 7)Organism- koer
Kassikakk toitub mitmesugustest närilistest, kärplastest, jänestest ja väiksematest rebastest. Kõikide lindude puhul kehtib reegel- kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikakk haub oma mune umbes 35 päeva ning poegi kasvab enamasti üles kaks. Nad kooruvad munast mai esimese poole lõpus ja kassikaku pojad saavad lennuvõimeliseks juuni teisel poolel. ~5~ 70ndatel aastatel oli kassikakkude arvukus madalseisus, linde oli siis 100- 120 paari vahel. Tänu mitmetele asjaoludele on arvukus taas tõusnud, aga mitte väga palju. Merikotkas (Haliaetus albicilla) Meie kõige suurimaks röövlinnuks on merikotkas. Ta keha üldpikkus on 77cm ning sellele lisandub veel isasel 65cm ja emasel 71cm tiivapikkust. Merikotka üldvärvus on pruun, aga keha ülemine osa ja selg on tumedamad ning pea ja kael on keha üldvärvusest heledamad. Tal on nokk, mille üks hoop võib otsustada
Kassikakk on öö- ja hämarikulind, aga levila põhjaosas peab ta päevalgi jahti, sest seal on suvel päevad väga pikad ja ööd lühikesed. Ta sööb väikesi ja keskmise suurusega imetajaid, kuid eelistab närilisi. Haruharva ründab ta suuremaid loomi, näiteks metskitsi. Kuid kassikaku toidus on palju linde, alates pisivärvulistest kuni suurte kanaliste (metsis ja teder) ning pistrikulisteni (rabapistrik, kanakull ja karvasjalg-viu). Konni ja kalu sööb ta harva. Kassikakkude arvu vähendab prügilate sulgemine. Ajal, mil Soomes oli tuhatkond prügilat, elasid kassikakud prügimäerottide arvel priskelt, aga tänapäeval on prügilate arv Soomes vähenenud kümme korda ja kassikakkude arv väheneb. Rahvapärimus Öökull on nõid-naisterahvast sündinud. Nõid-naisterahvas moondanud mune varastama minnes enese alati linnuks. Kui kord lihavõtte ajal inimesed munadega läinud kirikusse, ilmunud nõid sinnagi munavargusele
annaabi.ee 
