Eesti kultuurilugu
Kunstis ja kirjanduses nõuti sotsialistlikku
realismi. Samal ajal arenes märkimisväärne eesti kultuuri haru eksiilis Rootsis, Kanadas
jm andsid eesti kirjastused välja pagulaskirjanike teoseid, levis eesti seltsielu. Ka Eestis
jätkus kultuuriinimeste vaimne vastupanu nõukogude võimu survele. Vastupanu ja
kompromissi paineid on oma teostes ilmekalt kujutanud Jaan Kross. Nõukogude ajastu
eesti kirjandusele sai üldiselt iseloomulikuks n-ö ridade vahele kirjutamine ning kassihiire
mäng ideoloogilist järelevalvet tegeva Glavlitiga. 1960. aastate "sula" võimaldas
mõnevõrra suuremat vabadust; luules kerkis esile nn kassetipõlvkond (Paul-Eerik
Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik jt). 1970. aastate armastatumaks
luuletajaks oli Jüri Üdi ehk Juhan Viiding. Proosauuenduse "maaletoojaks" oli 18-
aastaselt esikromaani avaldanud Mati Unt. Kunstis kestsid pallaslaste traditsioonid 1960.
annaabi.ee 
