Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud laialdaselt tuntud vürtsist kaneelist, mille ajalugu ulatub iidsetesse Vana-Hiina aegadesse. Kaneel on vürtside hulka kuuluv maitseaine ja seda saadakse teatud kaneelipuu liikide kuivatatud sisekoorest ehk aluskoorest. Tuntuimad kaneelipuu liikidest on tseiloni kaneelipuu Cinnamomum verum, millest saadakse meile tuntud kaneeli - tseiloni kaneeli, hiina kaneelipuu (Cinnamomum aromaticum), millest saadakse kassiat ning jaava kaneelipuu. Tseiloni kaneel on värvuselt kahvatupruun ja maheda maitsega, kassia värvus on tumepruun ning ta on tugeva mõrkjama lõhna ning maitsega. Töö eesmärk on anda ülevaade kaneeli kui maitseaine ajaloost, kuidas kaneeli saadakse, kaneeli omadustest, selle ostmisest ja säilitamisest. Samuti soovitakse lugejat informeerida kaneeli toiteväärtusest ja biokeemilisest koostisest, mis tuuakse välja tabelitena ning ka kaneeli raviomadustest ja kasutamisvõimalustest.
mitmekülgselt ja erakordselt palju. Egiptuses, Kreeka ja Rooma said vürtse peamiselt Indiast ja Tseilonilt. Vähem kasutati kohaliku päritoluga, Väike-Aasias ja Vahemeremaadel kasvavaid maitsetaimi. Antiik-Kreekas ja eriti Roomas tunti enamikku meile praegu teada olevaid eksootilisi vürtse ja tarvitati neidki mida tänapäeval enam ei kasutata (näiteks nardiõli). Lõuna-Aasiast said antiikrahvad musta, bengali ja kubeebapipart, kaneeli, vürtskaneeli, kassiat ehk hiina kaneeli, nelki ja ingverit. Lähis-Idast toodi juudavaiku, Aafrikast mürri ja amomumiat. Väike-Aasiast toodi safranit, Euroopa Vahemeremaadest endis kasvatati loorberipuud ja iisopit. Pärsia lahe ja Punase mere poolt tulles liikusid vürtsikaravanid läbi Araabia kõrbe või piki Eufrati ja Tigrise jõge ning tõid oma kauba Foiniikia sadamalinna Tüürosesse. Seal laaditi vürtsid laevadele ning veeti meritsi teistesse Vahemere sadamatesse. Pärast Tüürose
annaabi.ee 
