Eesti keeleteadlane Julius Mägiste
arvustusi mitte arvestada, võib kategoriseerda kuue märksõnaga: häälikulugu, vormilugu,
sõnavaraõpetus, nimeuurimine, vana kirjakeel ja murdetekstid. Üldisemalt öeldes oli Mägiste
põhiline tähelepanu elus pööratud keelteajaloole. Keeleteadlane on kirjutanud eesti vana
kirjakeelele vundamendi, mida tasub nüüd vaid arendada (Valve-Liivi Kingisepp 2000).
1.Elulugu
Julius Mägiste oli sündinud 19.12.1900 Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kudina vallas Kassema
külas Tartumaal. Keeleteadlane oli pärit talupidajate perekonnast ning elas oma esimesed
eluaastad Kustase talus. Ta oli Gustav ja Emilie Rosalie (sünd Veski) Mägiste poeg. Peres oli
lisaks veel kaks last, Aksel ning Vernen Mägiste. Aastal 1922 üleriiklikuks kampaaniaks
kujunenud nimede eestistamise käigus muutis Julius koos perega perekonnanime Mägisteks
(1922.aastani Mälson). Julius Mägiste suri 11. märtsil 1978 Lundis.
1.1 Õpingud
J