Eesti raha 20. sajandi algusest kuni tänaseni
valitses rahapuudus, kuulutas Ajutine Valitsus 16. jaanuaril 1919 võlakohustused Eestis
riiklikeks maksevahenditeks. Võlatähed kaotasid kehtivuse 1. jaanuaril 1922. Riigikassa
rahavarude täiendamiseks anti välja lühiajalisi väärtpabereid, mis valmistati 1920. aastal
Tallinnas Toompea lossis riigi väärtmärkide valmistamise osakonnas. Suuremate kupüüride
puudusel hakkas elanikkond omavoliliselt neid kasutama ka rahamärkidena. Et ametlikult olid
kassavekslid rahaks kuulutamata, ei olnud ka võimalik neid seaduslikult käibelt kõrvaldada.
Alles 1925. aastaks jõuti suurem osa kassaveksleid ümber vahetada seaduslikeks
maksevahenditeks.
1918. aastal alistus Saksamaa Esimese maailmasõja võitjariikidele, mille tõttu sai võimalikuks
Omariikluse rajamisele suunatud avalik tegevus. 11. novembril 1918 tuli kokku Eesti Ajutine
Valitsus, kes pööras kohe ka suurt tähelepanu rahanduse arendamisele. Kuna Eesti rahandus
annaabi.ee 
