Ida-Virumaa rahvakultuur
külasärud, suprik ehk subrik, külapidu, tantsuõhtu ehk tantsud, ball, pitspall ja simman. Enne
särusid oli külanoorte peamine tantsupaik ilmselt kõrts.
Võiks ajajoonele märkida järgmised lõigud:
Kõrtsis, talutoas, seltsimajas, lõbud, särud, pidud.
Loomulikult olid üleminekud sujuvad ja teatud aja jooksul eksisteerisid erinevad võimalused
samaaegselt.
Tantsunimesid on Virumaalt fikseeritud väga palju, kuid arusaadavaid tantsukirjeldusi ainult
üksikuid: sabatants, kassarii, ingliska, kadrill, krakovjakk, galopp, marss, padespaan jmt.
12
RAHVALAUL IDA-VIRUMAAL
Ida-Virumaa rahvalaulud ja -viisid moodustavad osa kogu Virumaa ja laiemalt Põhja-Eesti
kultuuriareaali folklooripärandist. Põhja-Eesti oli meie vana lauluklassika - regivärsiline
rahvalaule hälliks. Siit põlvnevad sellised vanimad laululiigid, nagu lõikus- ja kiigelaulud,
annaabi.ee 
