Diana Leesalu
Äkki peaks mingi "parental
advisory" kleepeka igaks juhuks kasutusele võtma?
Kuigi, kui nüüd ääretult aus olla, siis mõnikord tundub mulle selline ohkimine mulle üsna
silmakirjalik ka. No vaadake, on olemas näiteks raamatuid, kus koolilapsed terve oma klassi vastu
taevast lasevad, aga sellistele antakse Bookeri auhindu ja värke. Mõnedes raamatututes
kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas inimesi saega juppideks hakitakse ning nendest meisterdatakse
Hollywoodi kassafilme. Siis on veel raamatuid, milles tõesti põhjalikult haiged tatikad tänavatel
ringi käivad ja inimesi vägistavad või igavusest auguliseks teevad, kuid selliseid peetakse
(õigustatult kusjuures) väärtkirjanduseks ja avaldatakse Päevalehe raamatusarjas. Aga siis, kui mõni
kohalik autor paneb noore raamatutegelase maailmavalu ja ühiskonnaviha ühte roppu sõnasse
kokku ja paiskab selle mustvalgel paberile trükituna rahva hulka, teevad mõned inimesed nägusid.