Eesti hülged
hüljestel pole kusagile siirduda.
Vähene jääkate surub hülged rannikule, kus nad satuvad maismaal elavate kiskjate röövretkede
ulatusse, lumevaestel talvedel kukuvad kokku viigrite pesakoopad ning kotkad ja rebased
maiustavad kaitsetute hülgepoegadega. Sääraseid ökoloogilisi lõkse on näha olnud tänavu
kevadel Pärnu lahel, kus merikotkad ja rebased väheselt jäält enamiku Eestis sündinud
viigripoegi "õnneks võtsid". Ka Kaspial olid poegivad kaspia hülged mullu kevadel surutud ranna
äärde, kus ebatavalisi olusid olid ära kasutamas sajad kotkad, saakalite ja huntide karjad.3
3 Jüssi, Mart. 2010. Soojad talved on hüljestele saatuslikud - Eesti Loodus nr 3.
15
3. Kuidas ennemuistsel ajal hülgeid kütiti.
Arheoloogilistel andmetel küttisid Eesti vanimad asukad muude loomade kõrval ka hülgeid. Tõsi
annaabi.ee 
