Klass: elu pärast... Eneseteostus Kuigi nii Ingridi töökaaslased ja ka tema boss arvasid, et Ingrid ei peaks üldse püüdmagi Kasparit kaitsta, aga just seda ta tegigi. Ingrid teadis, et see on raske, ent ta kaitses Kasparit edukalt. Andestus Kuigi Kaspar tulistas Toomast ning Toomas kaotas liikumisvõime, mõistis ta Kaspari käitumise põhjuseid, mille osalt oli ka Toomas ise tekitanud, ning oli nii ise Kasparile andeks andnud kui ka palus andestust Kasparilt enda tegude pärast. Usaldus Kaspar oli väga endassetõmbunud ning ei rääkinud toimunust mitte midagi. Ingrid käitumisest sai Kaspar aru, et teda võib usaldada.
Kui ta ei suuda Kuradile tuua üht inimhinge oma hinge asemel, ootab teda pärast surma põrgu. Kaspar meelitab Maxi Hundikuristikku, mis on pime ja sünge kaljulõhe, täis vaime ja viirastusi, kus vaim nimega Samiel(kõneroll) valab seitse hõbekuuli, mis kõik peavad märki tabama. Max ei aima aga, et üks neist kuulidest on mõeldud Agathele. Võistluspäeval läheb Maxil väga hästi, jäänud on veel viimane katse, kõlab lask.. ja Agathe minestab. Hõbekuul tabas hoopis Kasparit, sest tegevusse sekkusid headuse haldjad. Max tunnisab süüd ning teda ähvardab maalt väljasaatimine. Kuid külarahvas kostab Maxi eest ning palub talle andestada. Ooper lõpeb Maxi ja Agathe pulmapeoga. Ainestik ja muusika: ,,Nõidkütt" saavutas juba esietendusel tohutu menu ning sai teistele saksakeelsetele ooperitele eeskujuks. Ooperi ainestiku leidis Weber saksa rahvajuttude kogumikust nimega ,,Tondijutud". Weberi ooperil on palju sarnast Hoffmanni ooperiga:
Mariliis Tisler 11.B Austatud Õpetaja ! Iseloomustasin klassivenda järgmiste omadussõnadega : aktiivne, otsekohene, lõbus , abivalmis,kannatlik ja sõbralik Luuletusteks valisin : Anna Haava-Eesti ära. Valisin selle luuletuse sellepärast, et see luuletus iseloomustab Kasparit kõige paremini tema tahet midagi saavutada ja luua. Tema eesmärgiks pole niisama istuda, vaid jätta endast märk maha.Selle luuletuse omadussõnaks valiksin Kaspari puhul aktiivne, sest ta on lihtsalt selline tüüp, kes ei suuda rahulikult istuda vaid tahab võtta elult mida võtta annab. Henrik Visnapuu-Üle kodumäe. Valisin luuletuse sellepärast, et selles luuletuses ei olnud kurbust ja süngust vaid väga positiivne ning lõbus. Sõna lõbus on Kaspar kohe kindlasti, sest
Kuna filmi tegemiseks ei sõlmitud ühtegi lepingut, siis ei ole seda filmi autoriõiguste kaalutlustel hilisemas kommertslevis näidatud. Ta on saanud 2006 Valgetähe IV klassi teenetemärgi, 2012 Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna ja 2013 Postimehe aasta arvamusliider. Film räägib ühest poisist keda kiusatakse koolis pidevalt kuid ühel päeval tuleb teda kaitsma klassi uus õpilane Kaspar. Kasparit ja Joosepit kiusavad Anders ja teised kamba liikmed. Ühel päeval lähevad nad aga liiga liiale ja käsevad Kasparil Joonaselt suhu võtta, järgmisel päeval tulevad Joosep ja Kaspar kooli relvadega ja tulistavad neid kes neid kiusasid. Pärast tulisamist pidid nad ennast koos maha laskma, aga Kaspar ei lasknudki ennast maha. Joosep sai relvad kodust isa relvakapist. Kaspari isa on surnud ja ta kolis
kartus kaotada Agathe) ja saab võlukuulid. Viimasel võistluspäeval tabab Max väga hästi märke, tal jääb veel viimane lask, krahvi käsul tabab põõsaste vahel lendlevat valget tuvi. Max sihib ja vajutab päästikule, viimasel hetkel põõsaste vahele ilmunud Agathe kukub ... Selgub aga, et ehmunud Agathe langes ainult minestusse ja nähtamatu käsi oli juhtinud Maxi kuuli nii, et see tabas puu taha peitunud Kasparit, kelle hingele tuleb järele "Must Kütt". Üldine segadus. Krahvi nõudel tunnistab Max, kuidas ta sai võlukuulid. Raevunud krahv mõistab Maxi sidemete pärast deemonlike jõududega igavesele maalt väljasaatmisele ja asjatud on Agathe, selle isa ja kogu rahva palved. Viimasel hetkel ilmub metsast eremiit, keda peetakse pühaks ja tema palub Maxile andestust, kuulutades, et Kaspari surm on õiglane taeva karistus pattude eest
annaabi.ee 
