Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
raskusesse, millega elu on teid koormanud. Nii on teile ka elu ühine asi ja ühine hädaoht,
samuti ka jumalad, eeskätt kohutav Abraxas.
Inimene on nõrk, seepärast on talle tarvis kaaslust; kui see kaaslus ei leia aset Ema märgi all,
siis toimub see Phallose märgi all. Kus on kannatus ja piinad, seal pole kaaslust. Kuid kaaslus
tähendab iga inimese jaoks lõhestatust ja lahustumust.
Eraldumine viib üksiolekusse. Üksiolek on vastand kaslusele. Ent inimese nõrkuse tõttu
jumalate ja deemonite ja nende võitmatu seaduse suhtes on kaaslus vajalik. Seepärast olgu nii
palju kaaslust kui vajalik- mitte inimeste pärast, vaid jumalate tõttu. Jumalad sunnivad teile
peale kaasluse. Nad sunnivad teid sedavõrd, kuivõrd kaaslus on vajalik. Mis üle selle, on juba
kurjast.
Las üks allub kaasluses teisele, sest nõnda jääb kaaslus püsima, sest teil on vajadus selle järele.
annaabi.ee 
