Fred Jüssi
talaar üll ja valge manisk ees.
Kui linnukest pikemalt vaatama jääda, siis võib näha, mismoodi ta aeg-ajalt
kehaga nõksutab ja seegi on, nagu kummardaks kirikisand palvusi üteldes.
Vanasti kutsuski rahavas vesipappi jõekirikisandaks või jõeköstriks.
Jõekärestikele ja allikalistele ojadele tuleb vesipapp meile põhja poolt --
Skandinaaviast, Põhja-Soomest ja Koola poolsaare jõgedelt, kus talved käredad
ja häid jahimaid kasinasti.
Jahti peab vesipapp vee all. Hüppab kärestikku ja kui jälle veepinnale vupsab,
siis toob kaasa mõne puruvana, kooriklooma või koguni väikese kalakese, et see
jääserval nahka pista. Teist niisuguste elukommetega laululindu meil, jah, ei ole.
Vette sukeldub vesipapp igasuguse ilmaga, ka kõige käredama külmaga ja
seepärast on tema ka jääpura. Küllap on see nimi tulnud jääpurikast.
Vesipapp laulab kogu talveaja, aga hoogsamaks ja valjemaks muutub laul
ilusatel märtsipäevadel
annaabi.ee 
