OUNASEEMNE LUGU
Kuramaa on peamiselt katoliiklik ala ja seal polnud kirikul
valgustusideede realiseerimisel tähtsust. Baltikumi valgustus oli rahvavalgustus,
ratsionalism ehk filosoofiline valgustatus oli ülikoolides ja vaimulikkonnas.
Aadelkond ja haritlaskond arutlesid, kas pärisorja üldse saabki tsiviliseerida ja
kuivõrd on maarahvas võimeline õppima. Mingigi haridus peab siiski olema, sest
inimese harimise kaudu saab kõrvaldada tema pahed nagu: joomine, vargused,
liiderlikkus, kasimatus jpt. nagu kujutasid baltisakslased maarahvast. Talupojale
tuli anda nii palju haridust kui hädaks vajalik mitte aga teda täielikult harima,
veelgi vähem iseseisvalt mõtlevaks-analüütiliseks isikuks kujundama. Seepärast
sisaldasidki esimesed õpetlikud ilmalikud käsiraamatud peamiselt sotsiaalse
toimetuleku õpetusi ja eetilisi juhiseid kristlikuks eluks.
18. sajandil oli kasutusel ka eestikeelne aianduse käsiraamat: ,,Aija-Kalender