Amadeo Modigliani
koheselt kunstniku Utrilloga, kes polnud just oma välja nägemiselt ja olemiselt kõige
viisakam ja kasitum. Utrillole meeldis väga juua ning tasus tihti oma jookide eest oma
maalidega. Ta oli oma maalimis alustanud ema kingitud viie värviga ja vahest leidus neid
lahkeid, kes talle värvi kinkida söendasid. Modigliani tundis end temaga tihti samal
mõttelainel olevat ja nende suhtlus sujus hästi. Varsti hakkas aga ka alati viisakas ja
korrashoitud Modigliani välimus ja olek muutuma kasimatuks. Ta hakkas aina rohkem jooma
ning ei hoolinud enam niivõrd hea mulje jätmisest. Varsti lisandus suurele alkoholi
tarbimisele ka jällegi narkomaania. Kuid siiski suutis Modigliani tegeleda samamoodi
maalimisega edasi ja oma sõltuvusi enam vähem kontrolli all hoida. Amedeo Modiglianit
vaevasid aga veel majanduslikud raskused. Ema oli andnud talle kaasa küll raha, kuid summa
oli nii väike, et sellest piisas aind mõneks päevaks. Kunstnik sai loota ainult iseenda peale.